Ei, mitte see kes filmide arvustusi kirjutab, ega see tuttav kes alati negatiivselt sind pealaest jalatallani scannib, et kas ikka riided on korrektsed ja meik värske.

Räägime sellest sisemisest tegelasest.

Kriitik meie sees on selline vastik tegelane. Kunagi ei tea millal ta end ilmutab, vahel enne ööunne suikumist tuleb ja hakkab sulle rääkima sinu kooliajast. Meenutab, et kuidas sind kiusati või kuidas pinginaaber teise tüdrukuga hoopiski sõbrannetama hakkas (uugh, trauma alge kohe kindlasti) ja mis kõik veel.

Kriitik võib end ilmutada isegi siis kui oled värskelt juuksurist tulnud, rahul uue lõikuse ja juuksevärviga. Kriitik hakkab sosistama, et liiga palju lasid maha lõigata või et nii kohevaid juuksed kui naiskolleegil sul ikka ei ole, tee palju teed seda Olaplexi.

Mis siis teha selle kriitikuga, ta on selline tegelane, et tuleb nii halval päeval, justkui istub kukile, ning oh õudu, ta ilmutab end ka heal, päikeselisel, värske soenguga päeval.

Justkui polegi kaitset tema tuleku vastu…

Kuidas ära tunda, et kriitik tegutseb:

- sa pole enam see tavaline sina ise

- pea on sassis, raske on keskenduda

- eneses kahtlemine, kõik on negatiivsetes toonides

Aitab aru saamine, et ta on sinu osa. Kriitiku osa.

Ja sinus on ka teisi osasid, üks vaid neist on Kriitik. Oleme nagu tort mis on viilutatud ja ühe viilu nimi on Kriitik.

Ja jälgi neid mõtteid mis tekivad.

Küsi endalt "kas see mõte on 100% tõsi?", siis tuleb Kriitiku järgmine argument, küsi uuesti jne.

Olen kindel, et üsna pea mõte, fookus läheb mujale. Kriitik ei ole enam aktiivne.

Kriitik, see osa meis, on mingil viisil ka vajalik ja tal on oma koht. Aga kui aktiivne ta igal suvalisel hetkel on, see on küsimus.

...

Teraapiaruumis on hea selle teemaga tegeleda. Aru saada miks see Kriitik meis aktiivne on, kui tihti ja aktiivne ta on ning mis on tema sõnum meile.

Kuidas on sinu suhe Kriitikuga?

Markus istus teraapiatoas, pilk põrandal. Ta ei olnud kindel, miks ta siia tuli, aga midagi tema sees karjus muutuse järele. Lapsena oli ta tihti üksi – ema oli tööl, isa polnud lapsena peaaegu üldse pildis. Ta oli pere ainus laps.

 "Mul on tunne, et mind jäetakse alati maha," ütles ta vaikselt. "Ma ei suuda kedagi oma ellu lähedale lasta, sest kardan, et nad lähevad ära."

Kui meil on valupunkt, hirm, et meid hüljatakse on see justkui alateadlik programm. Otsime elus kohti, situatsioone, et seda taaskord kogeda. Isegi kui hülgamishaavaga inimesel on hea ja armastav partner võib ta oma kahtluste ja hirmudega selle suhte lõpetada. Ja olla jälle üksi, nagu lapsepõlves.

Osaliselt on meil kõigil see haav, ükski vanem ei suutnud 100% meile anda kõike mida soovisime ja laps soovib päris palju.

Mõnel meist on nii suured kaitsemüürid tekkinud, et justkui ei saagi inimesele ligi, ta ei lase. See on tema jaoks liiga ohtlik.

Kas oled tundnud, et hülgamishirm on sind elus tagasi hoidnud?

Mõtle ja pane kirja, kelles suhtes sa oma elus tõeliselt kriitiline oled.

Miks sa selle inimese suhtes kriitiline oled, mis on selle põhjuseks?

Nt ta on liiga edev, võtab kogu tähelepanu endale.

Need omadused, mida teises inimeses kritiseerid on sinus endas maha salatud - ehk need omadused on sul vaja integreerida oma psüühikase, et muutuda terviklikuks.

Kui kritiseerid nt vägivaldsust, ei tähenda see, et pead ka vägivaldne olema, kuid mõeldes mis on omadused mis vägivaldsel inimesel on, tuleb mõttesse viha, füüsiline jõud, ei karda konflikti, võime võidelda. Ehk on midagi sellest nimekirjast, mida vajad endas arendada.

Teades oma esivanemaid, teame rohkem ka iseenda kohta.

Kas sina tead mis rahvusest sinu esivanemad olid, kus nad elasid, mis ametid neil olid ja millised saatused? Kui sa väga hästi ei tea oma suguvõsa ajalugu, siis siin on mõned kasulikud faktid, miks sa peaks seda uurima.

1. Hea sinu vaimsele tervisele

Kuulumine perekonda, suguvõssa, teades selle lugusid tugevdab emotsionaalset tervist. Inimestel kes teavad oma sugupuud on suurem enesekindlus ja kontrolli tunne oma elu üle. Igas suguvõsas on andekaid, erilisi ja huvitava saatusega isikuid.

2. Suurenenud empaatia

Teades mis elu meie esiisad ja esiemad elasid, saame meie täna, iseenda rasketel hetkedel paremini mõista, et eluraskused on vahel vältimatud, kuid ka ületatavad. Kuidas oli olla pereisa 8-liikmelisele perele või kuidas võis olla väga noorena tööle asumine perest eemal.

3. Vajalik info sinu tervise kohta

Haigused käivad kahjuks ikka inimesi pidi, mitte kände-kive mööda. Teades mis tervisemured suguvõsas on, saame olla teadlikumad, hoolitseda enda keha eest rohkem ning käia ja regulaarselt tervisekontrollis. Teavet tervise hoidmise kohta on praegu rohkem kui kasvõi 20 aasta eest.

Soovin sulle põnevust, et oma pere lugu uurida.

Kui vajad abi ja täpsemaid juhtnööre, kirjuta mulle.

Bert Hellinger on süsteemsete konstellatsioonide looja. Elas aastatel 1925–2019.

Tema töö aluseks oli mõte, et harmoonia esivanematega võib kaasa tuua tasakaalu ja heaolu tänapäeva elus. Hellinger sidus mitmeid teraapiameetodeid, näiteks primaalkarjeteraapia ja perekonnaskulptuuri, loovalt oma konstellatsioonitöösse. Ta inspireeris juhendajaid ja terapeute üle maailma.