Kriitik minus

Ei, mitte see kes filmide arvustusi kirjutab, ega see tuttav kes alati negatiivselt sind pealaest jalatallani scannib, et kas ikka riided on korrektsed ja meik värske.

Räägime sellest sisemisest tegelasest.

Kriitik meie sees on selline vastik tegelane. Kunagi ei tea millal ta end ilmutab, vahel enne ööunne suikumist tuleb ja hakkab sulle rääkima sinu kooliajast, kuidas sind kiusati või kuidas pinginaaber teise tüdrukuga hoopiski istuma läks (uugh, trauma alge kohe kindlasti) ja mis kõik veel.

Kriitik võib tulla isegi siis kui oled värskelt juuksurist tulnud, rahul uue lõikuse ja juuksevärviga, aga tema hakkab sosistama, et liiga palju lasid maha lõigata või et nii kohevad juuksed kui naiskolleegil sul ikka ei ole, tee palju teed seda Olaplexi.

Mis siis teha selle kriitikuga, ta on selline tegelane, et tuleb nii halval päeval, siis justkui istub kukile ning oh õudu, ta ilmutab end ka heal, päikeselisel, värske soenguga päeval.

Kuidas ära tunda, et kriitik tegutseb:
- sa pole enam see tavaline sina
- pea on sassis, raske keskenduda
- eneses kahtlemine, kõik on negatiivsetes toonides

Saada aru, et ta on sinu osa, sinus on ka teisi osasid, üks vaid neist on Kriitik. Ja jälgi siis neid mõtteid, küsi endalt "kas see mõte on 100% tõsi?", siis tuleb Kriitiku järgmine argument, küsi uuesti jne.
Olen kindel, et üsna pea mõte, fookus läheb mujale. Kriitik enam ei ole aktiivne. Kriitik, see osa on meis on mingil viisil ka vajalik ja tal on ka oma koht. Aga kui aktiivne ta igal suvalisel hetkel on, see on küsimus.

...

Teraapiaruumis on väga hea selle teemaga tegeleda. Aru saada miks see Kriitik meis aktiivne on, kui tihti ja aktiivne ta on ning mis on tema sõnum meile.

Kuidas on sinu suhe Kriitikuga?